nädal jälle möödas

Vahepeal nädal mööda läinud ja ma polegi midagi kirjutanud. Lihtsalt pole tuhinat peale tulnud, et vaat nüüd kribaks miskit. Eelmise nädala reedel käisin linnas koos Heleniga ja siis perega, kellegi perekonna tuttava sünnipäevale restorani. See üritus oli tasemel. Seal oli nii neli viis erinevat esinejat ja süüa juua piisavalt. Täpsem olles tegidki esinenajad asja huvitavaks. Viimane neist oli oli naine, kes laulis ja tõmbas publikut ka kaasa. Näiteks tõmbas ta host isa lavale laulma ja uusi tantsusamme õppima, see oli naljakas. Siis kõndis lihtsalt laudade vahel lauldes ja tegi igast nalja. Öeldakse, et eestlane on tantsu- ja laulurahvas, kuid järjest vähem ma aru saan miks nii öeldakse. Siin tantsivad ja laulavad kõik rõõmuga, kuid eestlane teeb oma suu lahti järjest harvem ja jala saavad mõned korra kaks aastas liikuma. Koju jõudsime, millalgi öösel ja järgmise päeva hommikul kell 7 pidime majaehituse platsi korrastama, aga nagu ikka saime alles natuke enne kümmet minema. Seal ehitasime endale grilli ja näitasin tuletegemis oskusi kuna unustasime elektrilise grilli koju. Imestuseks hakkasime siin verivorsti grilliga tegema. Hakkasime ka treppi mäest alla tegema ning sealgi sain kõvasti mütata. Pühapäeva võtsime vaikselt ning käisime linna uue avenüü projektee vaatamas. Iseenesest oli päris huvitavad lahendused, kuid ma mõistsin ainult pilte vaadata. Siis tuli esmaspäev ja kuna siis kino poole hinnaga sai Annaga kinno mindud, sest me ainukesed kelle veel kool pole aland. Sain ka teada, et Belgias süüakse põhiliselt suhkruga popkorngi vastupidiselt Eesti ja siinsele soolasele. Filmiks valisime perfect crime ning see ole täitsa hea. Teisipäeval läksin yfu kontorisse keeletundi omapäev ja jõudsin isegi kohale. Metrooga on lihtne sõita, aga tavalised bussid on mõistatused, kui nad pole oma sõidugraafikut üles pannud. Kolmapäev käisin Domhi sünnipäeval(kohalik yfu tegelane), kus oli korteri kohta tohutult rahvast, sest seal olid nii sõbrad, tuttavad, kui ka sugulased. Kingiks viisin kohaliku rummi, mis oli eesti rahas vb 60-70kr. Seal sai mõnusalt kõhu täis ning vähe teistega suhelda ja peale 12 vurasime koju tagasi. Neljapäev e. eile käsime ülikoolis tunniplaani valimas, kuid see oli rohkem lihtselt nagu näppude viskamine, et mida võtta. Esimesed kolm kuud õpima nagu nii keelt ja oled rohkem vabakuulaja ning üritad sõpru leida kellega peal oleks hea keelt õppida. Seega mu esimene tund on: Arte Aborigen ja hakkab hommikul seitsmest. Ühesõnaga hakkan kunsti õppima, kuid valisime ka filmindust ja plastikat, kuigi ma ei tea, mis see endaga kaasa toob. Peale seda jalutasime ülikoolis natuke ringi ja läksime yfu kontori jälle oma keeletundi, mis kestab vb pool tundi, sest ülejäänud aja räägime üleüldiselt, mis keegi teinud on. Lõpuks olen tänases päevas e. reedes ja puuduvad plaanid, mis saab. Ise loodan, et keegi perest läheb kuhugi ja ma saan kaasa, aga eks näeb.
muideks varsti juba kuu eemal!

jepiii, jõusaal

Üle pika aja sai jälle trenni tehtud. Käisin Victoriga kuskil spordiklubis jõusaalis. Jooksin esimest korda jooksulindil, mis on ikka mulle väga imelik. Valid endale kiiruse ja lihtsalt jookse, kuigi see ikka väga tuim asi. Joosta ring liikudes on ikka palju parem, seal lihtsalt vahid otse ette ja mõtled omi mõtteid. Peale seda sikutasin vähe kangi ja enda imestuseks ei olnudki väga vormist väljas. Ainult, et seal oli tohutult palav ja lihtsalt higistad koguaeg. Nüüd pean uurima, kas siin lähedal pole midagi, sest sinna sõitsime autoga kuskil pool tundi. Iseenesest oli igati ilus ja puhas koht, Viljandi spordihoonega ei anna võrreldagi. Peale seda tulid caracases olevad vahetusõpilased yfu kontorisse plakatit tegema ja niisama juttu ajama. Leppisime ka kokku, et hakkame paar korda nädalas seal hispaania keelt õppima. Samuti peame blakati lõpetama, kuna saime valmis vaid poole. Mul ja Annal(vahetusõpilane Belgiast) hakkab alles 1. okt kooli ja tänu sellele peab tegevust otsima. Muidu kulgeb elu omas rütmis, hakkab asjaga ära harjuma ning lihtsalt üritad nii palju kui saab ringi tuuseldada mööda caracast.

Nädalavahetus

On ilus pühapäevane päev ja kaks kohalikku pidu on möödas.
Reede käisin kohalikus klubis, mis oli iseenesest huvitav. Sissepääs on tasuta, aga turvamehed valivad, keda sisse lasta ja keda mitte. Avatakse juba kella 9, aga rahvas koguneb alles nii kell 11-12. Muusikat on seal sama, mis Eestiski ja lisaks veel kohalik merenge ja veel paar uut stiili. Sellega kaasnevad ka kohalikud tantsud, mis vajavad alguses harjumist. Koju läksime kella kahest ja siis tulid vanemad järgi kuna taksoga sõit pidi seal liiga kalliks minema.
Laupäeval oli aga Danieli sünnipäev(kohalik yfu tegelane). Seal oli õnnekas Eesti tüdruk Helen ja siis sai vähe eesti keelt ka kasutada. See oli rahulik istumine, kus osad mängisid dominood, mis on siin väga populaarne ja teised rääkisid niisama maast ja ilmast. Pidime alguses pidime tulema kella 2-3 koju, aga tegelikult jõudsime alles peale viite. Seal polnud ka ühtegi kainet autojuhti ja seega sõidetakse siin lihtsalt täispeaga.

kino, ülikool, elu

Nii nüüd kinost kaks päeva möödas. Filmi nime ma ei mäleta, aga kino ise on tasemel. Eestiga võrreldes oli see uuem ja seega kaasaegsem. Siin on ka kinos käimine palju populaarsem ja hinnad natuke odavamad. Samas võiks aga kohad nummerdatud olla, sest kui ma saali sain oli veel 10 minutit filmi alguseni aega, aga vaid eest kolmandas reas oli vabu kohti kus istuda. Tuleb harjuda ka järjekordadega igalpool. Eile kaubamajas käies nägin järjekordi kõikjal. Hinnad on umbes samas, mis Eestis ja pakutab kraam seehulgas. Ühesõnaga oleks võinud veel vähem asja kaasa osta ja hoopis siit midagi vaadata.
Täna käisin ülikooli vaatamas koos Gabriela(õde), Anna(võ. Belgiast) ja Victoriga(yfu töötaja). see oli suur, väga suur. Seal oli olemas jalgpalli-, pesapalli, kergejõustikustaadion, olümpia- ja tavaline bassein, korvpalliväljakud jne. Õppida saab seal ma usun enamvähem kõike, mis Venezuelas üldse saab. Meditsiinitudengitele on isegi haigla ja üleüldiselt tegevust seal peaks jätkuma. Esmaspäev lähen sinna aga uuesti ja saan enda tunniplaani teada vms. Tagasi tulles rääkis Victor, et noored kutsuvad seda linna ka Silicon Valley´ks. Seda seepärast, et vanasti kui tüdruk 15.a. sai korraldati suur pidu. Nüüd tahavad tüdrukud hoopis silikon rindasi ja see tegi meile kõigile nalja. Üldse meigivad siin inimesed palju. Minu host ema, kes on 55 puuderdab ja möllab isegi tavalisse sisseoste tegema minnes. Seega siin vanustest aru saamine on vägagi raskendatud. Noored kogunevad siin kaubamajadesse, mis on ööpäev läbi avatud, õigemini peod suletud, aga saad koritorides jalutada ja nii öelda cillida. Sellega tegelbki enam noori ning kui sa tahad ilusaid tüdrukuid näha peadki sinna minema. See on vist kõige turvalisem koht linnas kus olla, sest valges olen ma linnas jalutanud aga pimedas on alati autoga liikumine. Pimedaks läheb siin juba kella 6-7 aeg. Nüüd lähen, aga tõstukiga kohaliku mäe tippu ja vaatas, mis olukord seal on.

Domingo y lunes

Pühapäev(domingo) möödus mul väga kultuurselt. Vahtisin pool päeva rahvuslikku kraami. Seal lauldi, tantsiti ja olid muidu mõnusad. See kõik toimus linnas ühes pargi servas, kus mu pere polnudki isegi käinud veel. Park oli ise väga kena kuna seal oli kaks koske ja oja, milles ainult lapsed suplesid kuna see oli väga külm nende jaoks. Ühes pargi servas oligi lava ja toolid ning see pidi kell 10 algama, kuid nagu ikka kõik lükkus edasi. Ootasime pool tundi ja siis läksime koskesi õega vaatama ja tulime 11 tagasi ning ikkagi pidime veel 10 minutit ootama. Siis vaatasime seda kuni kella kolmeni, see oli väsitav. Esinejad oli põhiliselt lapsed ja mulle tundus, et vahepeal nad küll aru ei saanud, mis nad tegema peavad.
Lõunaks sõime lasanjet, mis oli väga hea. Õhtust sõin alles nii 22 ja selleks oli kaks hotdogi. Venna nägin ka lõpuks ära, minust natuke pikem ja paksem. Tõi kaks ananassi, mis olid imehea ning ühe sõin õhtuga üksi ära. Ta on tulevane arst ja tal on virtuaalne tüdruksõber, kes elab meiega samas majas, aga nagu ma aru sain pole nad veel kokku saanud.
Sain ka teada, et ainult isa käib tööl ja ema toimetab kodus. Kuigi meil käib koristaja ja triikija iga nädal. Nõusi peseb mul ema või õde, vahel ka ise või aitan vähemalt kuivatada.
Täna on juba aga esmaspäev(lunes) ning on plaanis kinno minna. Mulle tehti ka selgeks, et ma pole siin külaline ja võta palju tahad kõike köögist, ma loodan, et nad seda kahetsema ei pea...

MonteClaro country club

Täna käisin perega siis country clubis. Nagu aru sain sinna igaüks ei saa või peab kõvasti maksama, sest mu host isal on liikmekaart. Hommikul 10 läksime ja õhtul 8 tulime. Teele jäi ka maja, mida nad ehitavad ja kuhugi kõrgemale mägedesse kus on jahedam. Nad selgitasid, et sinna tekib õhtuti udu ja näitasid, mis kuhugi kunagi saama hakkab. Minu jaoks oli see imelik, seisis neljal jalal ja kui hüppasid siis maja värises aga see pidi raskuse lisandudes ära kaduma. Country clubis ujusin, võtsin päikest ja sõime restoranis. Host ema ja õde käisid aga ka veel salongis juukseid ja küüni vähe kasimas. See koht oli iseenesest väga lahe kuna seal oli kõik olemas. Järgmine kord liigutan seal ennast rohkem, sest kohalikud söövad nii palju, et see nõuab kõvasti harjumist. Alustuseks supp, siis praad ja lõpuks magustoit. Minusugusele on see ikka väga harjumatu ja see supp oli kohutav. See koosnes seentest, juustust, sibulatest ja paar imelikku asja oli veel, kohutav. Vahepeal sõime küpsetatud pulki, kus see oli juust ja vot need olid head. Praegu lõpetasin õega filmi vaatamise ja hull uni on peal. Homme hommiku 7 üles ning jälle kuhugi kolama.

Paradiisist tagasi

Eile lõppes kolmepäevane laager, kus olid kõik vahetusõpilased koos, kokku 14 õpilast. See oli pealinnast caracasest 3h sõidu kaugusel. See oli kämping, mis asus kariibi merest vb 1km kaugusel. Ööbimiseks oli meil pikk maja, mis oli jaotatud osadeks ja ma sattusin ühte tuppa eestlaste Sigridi ja Andrusega. Seal oli viis kolmest kämpingu osa ja kaks viiest. Me olime suuremas, üleval oli kaks voodit ja me pidime Andrusega seal olema ning Sigrid all kaheses voodis ning üks voodi jäi veel ülegi. Konditsioneer oli lükatud 17 kraadi peale ja seega oli seal kohutavalt jahe võrreldes sellega, mis väljas valitses. Samas ega magamisaega seal palju polnudki, sul oli seal kõike muud teha. Seal oli üks väike ringikuline basseinike, kus sai viimane õhtu veel päris hilja käidud. Söögid joogid olid ka head aga arbuusi mahla ma rohkem küll ei tahaks.

Esimesel päeval tegime mingit hispaania keelset testi, mille ma kuskilt maha tegin(nagu enamus), sest mul puudub veel hispaania keele oskus. Käisime ka jõus ujumas, mis oli fantastiline. See tuli mägedest ja seal oli kosk kuhu alla sai minna. Kose juures olevat olnud nii 16m sügav ja siis saime ka sinna hüpata nii 8m kõrguselt vb. Viimasel päeval seal käies tegin elu kõrgema peaka, mis polnud päris nii kõrgelt. Seal oli ka looduslik liumägi: vesi voolis mööda siledat kivi alla ja sa libisesid selle peal. See oli suhteliselt valus kui sa seal õieti ei olnud, üks sai vist isegi natuke verd välja. Igaljuhul imeline paik. Allavooli oli termovesi vms... ei saanudki lõpuks aru. Vesi oli igaljuhul seal nii kuum, et jalga ei saanudki sinna sisse panna, hull värk. Paljajalu käimine oli raskendatud kuuma liiva tõttu. Osad ei suutnudki, aga ma käisin ära, pärast jalad hõõgusid.

Kariibi meri oli teisel päeval mõnus, aga väga soolane. Põhja võis olla ka 10m sügavusele näha, lihtsalt näed igal hetkel põhja. Randa minekuks pidime kõigepealt autoga sõitma, mis meenutas mingit safari masint kuna me istusime küljega sõidusuunas. Edasi läksime paadile ja see viis meid randa. See oli vaikses lahes. Seal ehitasime liivalosse, mängisime jalkat ja võrku. Võrkpallis tulid lõpuks kohalikud meie vastu mängima ja see oli lahe. Väljakul polnud aga liiva, vaid väikesed kivid, mis olid niivõrd kuumad, et kohapeale jäädes tõmbasime ennem jalaga kuumema kihi pealt, sest muidu oli võimatu olla. Lahkusime sealt rannalt, aga kiirendatult, sest võimsaed vihmapilved olid lähenemas. Viimasel õhtu tähistasime saksa poisi Henricu sünnipäeva ja nii ta läks.

Järgmine päev linnas ei saanudki koju kuna saime linna nii 5 ja siis olin yfu kontoris ja ootasin kuna mind ära viiakse. Siis viidigi aga Sandra(pere vanim tütar, kes ei ela kodus) poole, kust pidid mulle vanemad järgi tulema aga kuna linnas oli suur avarii ja tohutud ummikud siis pidin seal ööbima, lahe küll.



Teglt võiks veel kirjutada, aga ei jõua. Siin on muud ka teha ja osad asjad tuleb saladusse ka jätta. Homme näiteks kuhugi, kuidas öeldagi... seal saab ujuda, tennist mängida, hobusega sõita, troopilist metsa imetleda, saunas käia ja kõik asub kuskil mäeotsas... eks järeldage ise.

vahepeal

kell on 19:56 ja sajab vihma, müristab ja lööb äikest. päeval paistis aga päike ning sellest on mu nägu punane. täna oli meil nii öelda ekskursioon, kus me käisime caracases ringi ja sõitsime metrooga. söögikohtades on siin samad hinnad, mis eestis aga portsud on suuremad. täna ei jõudnudki kõike ära süüa, seda pole minuga ammu juhtunud hakkas. see oli imelik, et olen harjunud inglis keelt rääkima, ning kui ka eestlasega rääkima hakkad tahad kohe inglis keelt kasutama hakata. siis tuleb, aga meelde ning saad ikka kergemalt eesti keelega hakkama.

eile olin perega suvilas, kus neil on kaks ahvi, popagoid, lehma, rotveilerit ja küülikuid, nii suuri kui alles väikesed, kits kellele meeldis puksida, kass, hani ja kalkun. seal oli nagu loomaaias. siis veel taimi: mango, mandariini, apelsini puud, neid oli veel aga ma ei tea veel neid. muidugi kookaspähkli vedelikku jõime ja sõime seda kõvemat värgendust ka.

liiklus kus puuduvad reeglid

sõita linnas 80 alas 120 on normaalne. punane fooris tähendab seda, et sõida poolgaasiga üle kui kiire on. politsei on linnas ainult ühes piirkonnas ja mujal on kõigil ükspuha. nägin ka kahte avariid, neid ikka juhtub nagu ma aru sain. ainukesed asjad, mis kiirust maha võtavad on lamavad politseinikud, keegi ei taha autot lõhkuda ilma asjata. muidugi on siin ka autod, millel puuduvad tuled või lihtsalt puhas romu, sest autot ülevaatustel ei käi, sõidetakse kuni auto lihtsalt seisma jääb. nii palju siis hetkel liiklusest.

hakkab ilmet votma

Viimane ohtu Eestis oli lahe, oigemini oo. Sai aiksi ja kristjangiga hollikas ja nimega baaris kaidud. Tallinn toestas jalle, et Viljandis voib elada aga mitte kaua. Hollika korval on baar, kust saab osta shoti millimallikas ja vot see on alles tuline vark. Uneaeg jai kull ainult paarile tunnile, kuid lennukis sai koik tasa magatud.

Esimene paev moodas. Koik on uus ja huvitav, aga hispaania keele peaks ruttu ara oppima. Koik raagivad midagi, kuid aru ei saa midagi. Ohtul sai ka kuskil nii oelda family meetingul kaidud, mis oli samuti omamoodi. Mulle opetati hispaania ja mina teistele eesti keelt. Elukoht on enamvahem. Elan korteris, mis asub 9 korrusel ja millel on 3 vannituba. Endal on mul tuba ja vaike pesemisnurk. Ema ja isa on nagu ikka aga oega vedas, vahemalt esialgu tundub. See voib ka muidugi ka sellest tuleneda, et ma valmistusin hullemaks. Teglt nuud lopetan kah. Eesti aja jargi kell juba 8 hommikul ja mul johker uni peal.