kino, ülikool, elu

Nii nüüd kinost kaks päeva möödas. Filmi nime ma ei mäleta, aga kino ise on tasemel. Eestiga võrreldes oli see uuem ja seega kaasaegsem. Siin on ka kinos käimine palju populaarsem ja hinnad natuke odavamad. Samas võiks aga kohad nummerdatud olla, sest kui ma saali sain oli veel 10 minutit filmi alguseni aega, aga vaid eest kolmandas reas oli vabu kohti kus istuda. Tuleb harjuda ka järjekordadega igalpool. Eile kaubamajas käies nägin järjekordi kõikjal. Hinnad on umbes samas, mis Eestis ja pakutab kraam seehulgas. Ühesõnaga oleks võinud veel vähem asja kaasa osta ja hoopis siit midagi vaadata.
Täna käisin ülikooli vaatamas koos Gabriela(õde), Anna(võ. Belgiast) ja Victoriga(yfu töötaja). see oli suur, väga suur. Seal oli olemas jalgpalli-, pesapalli, kergejõustikustaadion, olümpia- ja tavaline bassein, korvpalliväljakud jne. Õppida saab seal ma usun enamvähem kõike, mis Venezuelas üldse saab. Meditsiinitudengitele on isegi haigla ja üleüldiselt tegevust seal peaks jätkuma. Esmaspäev lähen sinna aga uuesti ja saan enda tunniplaani teada vms. Tagasi tulles rääkis Victor, et noored kutsuvad seda linna ka Silicon Valley´ks. Seda seepärast, et vanasti kui tüdruk 15.a. sai korraldati suur pidu. Nüüd tahavad tüdrukud hoopis silikon rindasi ja see tegi meile kõigile nalja. Üldse meigivad siin inimesed palju. Minu host ema, kes on 55 puuderdab ja möllab isegi tavalisse sisseoste tegema minnes. Seega siin vanustest aru saamine on vägagi raskendatud. Noored kogunevad siin kaubamajadesse, mis on ööpäev läbi avatud, õigemini peod suletud, aga saad koritorides jalutada ja nii öelda cillida. Sellega tegelbki enam noori ning kui sa tahad ilusaid tüdrukuid näha peadki sinna minema. See on vist kõige turvalisem koht linnas kus olla, sest valges olen ma linnas jalutanud aga pimedas on alati autoga liikumine. Pimedaks läheb siin juba kella 6-7 aeg. Nüüd lähen, aga tõstukiga kohaliku mäe tippu ja vaatas, mis olukord seal on.